Elektrijaam

Mis on elektrijaam?

 

Põhiliseks energiatootmise tooraineks Eestis on kaevandustest pärinev põlevkivi, millest toodetakse üle 90% Eesti elektrist. Samas teadvustades põlevkivienergeetika rakendamise keskkonnamõju, on Eestis üha enam hakatud arendama alternatiivsete energiate tootmist – kasutusele on võetud tuule ja vee jõud. Eestis on 5 elektrit tootvat jaama, peamiselt asuvad need Kirde-Eestis. Põlevkivielektri tootmisprotsess hõlmab põlevkivi kaevandmist, selle transporti, ettevalmistust ja põletamist elektrijaamades, elektri genereerimist ja ülekannet tarbijani. Kaevandustes, karjäärides ning elektrijaamades toimub kasutatavate toor- ja abimaterjalide transport ja tootmine ning jäätmete utiliseerimine. 

Põlevkivielekter avaldab mõju kõigi põhiliste mõjukategooriate lõikes, nagu globaalne soojenemine, hapestumine, maapinna ja veeökosüsteemi eutrofeerumine. Põlevkivist eraldub põletamisel õhku mürkaineid ja tahkeid osakesi ning tekivad jäätmed. Lisaks on mõju vee- ning maakasutusele. Õhku paiskub süsinikdioksiidi, vääveloksiidi, lämmastikoksiide, lendtuhka ning raskmetalle. Suured probleemid on põlevkivienergeetika jäätmete, eelkõige aheraine ja tuha ladestamisel, et vähendada maakasutust. 

Põlevkivikarjääride rajamisel vastav ala kõigepealt kuivendatakse ning lõigatakse maha seal kasvanud mets. Pärast kaevandamist maapind rekultiveeritakse ning istutatakse tagasi noored puud. Ligikaudu neli protsenti alast jääb rajatud teede alla, mis rekultiveerimisel muutuvad kraavideks. Kaevandustest vee väljapumpamine ja mahajäetud kaevanduste uppumine mõjutab piirkonna põhjavee režiimi, elektrijaamade jahutusvesi muudab aga Narva veehoidla temperatuuri. Kaevandusvesi on looduslikust veest karedam, sisaldab rohkem sulfaate ning sellise vee pidev suures koguses sissevool järvedesse võib tõsta järvevee karedust kuni kaks korda. Niisugused muutused mõjutavad kahtlemata ka looduslikke ökosüsteeme.

Kohtade interaktiivne keskkond: