Joogivesi

Miks tekitab joogivesi muret?

 

Joogivett saadakse põhjaveekogumitest, kaevudest, jõgedest, järvedest ja veehoidlatest. Linnades kasutatakse joogiveena peamiselt järve-, jõe- või veehoidlavett, mis filtreeritakse ja puhastatakse. Maakohtades saadakse joogivett enamjaolt erakaevudest. 


Joogivee kvaliteeti mõjutavad tegevused nii lähedal kui ka kilomeetrite kaugusel. Mikrobioloogilistele ja keemilistele näitajatele joogivees on seatud piirsisaldused.


Joogivett võivad reostada looduslikud tingimused nagu tormid, inimtegevus nagu tegevused sadamates ja laevadel, pestitsiidid, väetised, loomakasvatusjäätmed, fekaaliveo avariid, maa-aluste kemikaalimahutite lekked, prügilad, kaevandused, põllumajanduslik äravool, linna ja tööstuslik äravool ning tööstusheite eraldumine õhku.  Joogivees võib leiduda ka endokriinseid häireid põhjustavaid kemikaale.

 

Kui joogivesi on reostunud võib selle joomisel haigestuda korraga palju inimesi peamiselt veega levivatesse haigustesse. Suures koguses bakterid ja viirused joogivees võivad põhjustada inimestel akuutset või lühiajalist tervisemõju. 


Terviserisk koos krooniliste mõjudega on suurem, kui üle piirsisalduse mikrobioloogilisi või keemilisi näitajaid sisaldavat joogivett tarbitakse pika aja jooksul. Pikaajalist tervisemõju võivad avaldada lahustid, radionukliidid ja mineraalid nagu arseen. Reostunud joogivesi võib avaldada kroonilist mõju põhjustades vähktõbe, maksa-, neeru- ja reproduktiivhäireid.

 

Kemikaalid joogivees

Atsetoon
Ammoniaak
Arseen
Benseen
Bisfenool A (BPA)
Kloor
Kroom
Diislikütus
Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid
Formaldehüüd
Bensiin
Plii
Elavhõbe
Metanool
Perkloraat
Perkloroetüleen
Püsivad orgaanilised saasteained
Pestitsiidid
Ftalaadid
PBDEd
PCBd
PVCd
Propaan
Radoon
Lahustid
Lenduvad orgaanilised ühendid

Kohtade interaktiivne keskkond: