Kaevandus

Miks tekitavad kaevandused muret?

 

Kaevandamisel ekstraheeritakse pinnasest mineraale, näiteks maake, ehitusmaterjale ja põlevkivi. Kaevandused võivad olla nii maa-alused ehk allmaakaevandused kui ka maapealsed ehk avakaevandused. Allmaakaevanduses kasutatav tehnoloogia hõlmab auk-, vaal- ja väljakkaevandamist, avakaevandamine hõlmab näiteks kamber- ja lankkaevandamist.

 

Erinevate kaevandamistehnoloogiate kasutamisel kaasnevad erinevad ohutus- ja terviseriskid. Tervisemõjusid võivad põhjustada kokkupuude kaevandustolmuga, diislikütuse heitgaasidega, tahkete osakestega, asbestiga, pliiga, lahustitega,  müraga ja keevitusaurudega. Kaevandamisel kasutatavate kemikaalide sattumine nahale võib põhjustada naha kahjustusi.

 

Suure koguse kaevandustolmu sissehingamine võib kaevuritel tekitada kopsukahjustusi nagu kopsupuhitus ja bronhiit.

 

Kaevandamisega seotud tervisemõjud võivad kaasneda ka kokkupuutel radioaktiivsete kaevandusjäätmetega. Looduslikke radiokatiivseid aineid võivad sisaldada kaevandamise jäägid, haruldaste muldmetallide ja metallide tootmisjäägid ning muud kaevandamisel tekkivad jäägid.

 

Kahjulikke tervisemõjusid võib põhjustada ka kokkupuude radooniga – värvitu ja lõhnatu radioaktiivse gaasiga, mis võib koguneda maa-alustesse kaevanduskäikudesse.

 

Nii maa-alused, maa-pealsed kui ka tegevuse lõpetanud kaevandused eraldavad metaani – värvitut ja lõhnatut kasvuhoonegaasi, mis põhjustab kliimamuutusi. Kaevanduste mõju kasvuhooneefektile on väike, kuid metaan võib õhuga segunedes moodustada plahvatusohtliku gaasisegu.

 

Avakaevandustes, kus kaevandamine on lõpetatud, võivad olla ohtlikud püstloodis või ebapüsivad ääred. Mahajäetud allmaakaevandused võivad olla varisemisohtlikud ja põhjustada terviseriske ohtlike gaaside nagu metaani, süsinikoksiidi, süsinikdioksiidi ja vesiniksulfiidi kogunemisel. Kasutamata või mitteplahvatanud lõhkeained võivad muutuda ebastabiilseks ja surmavaks. Mahajäätud kaevanduste vesi ja pinnas võivad olla reostatud. Materjalikuhjad ja prügihunnikud võivad kokku variseda. Mahajäätud kaevandustes võivad ohtu põhjustada ka radioaktiivsed jäätmed, vanad masinad ja seadmed ning teravad kivid.

 

Kemikaalid kaevanduses

Arseen
Asbest
Kaadmium
Süsinikdioksiid
Süsinikoksiid
Kroom
Diislikütus
Plii
Elavhõbe
Tahked osakesed
Radoon
Lahustid

Kohtade interaktiivne keskkond: