Prügila

Mis on prügila?

 

Nõuetekohane prügila on rajatis tahkete majapidamisjäätmete keskkonna- ja terviseohutuks maapealseks või maa-aluseks ladestamiseks. Prügilate käitamine on reguleeritud seadusandlusega nagu ka nende asukoht, ülesehitus, seire, sulgemine ning koristustööd. 

Kaks peamist prügilate reostusainet on looduslik läbi jäätmete voolav nõrgvesi ja prügilagaas (enamjaolt metaan). Prügilagaasi koostisosaks on ka süsinikdioksiid, lämmastik, lenduvad orgaanilised ühendid ja ohtlikud õhusaasteained nagu benseen, tolueen ja vinüülkoriid.

Inimese kokkupuude prügilagaasiga võib põhjustada hingamishäireid, kesknärvisüsteemi kahjustusi ja vähktõbe. Prügilagaas võib levida ka pinnasekihi all, akumuleeruda suletud süsteemidesse ning põlema süttida. 

Nõuetekohane prügila erineb selleks mitte-ettenähtud kohtadesse ladustatud prügihunnikutest. Ebaseaduslik jäätmete, näiteks ehitusjäätmete, sõidukite, autoosade, rehvide, seadmete, mööbli, meditsiinijäätmete ja muude jäätmete, mahapanek on keelatud ja karistatav. 

Ebaseaduslikud prügi mahapanekukohad võivad prügilatest veel enam tervisemõjusid põhjustada. Prügi meelitab ligi närilisi, putukaid ja teisi haigusi kandvaid kahjureid. Saastunud vee äravool ladustamiskohtadest võib saastada kaevuvett ja teisi joogivee allikaid.

 

Kemikaalid prügilates

Atsetoon
Ammoniaak
Arseen
Asbest
Benseen
Bisfenool A (BPA)
Kaadmium
Süsinikdioksiid
Kloor
Kroom
Diislikütus
Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid
Etüleenoksiid
Formaldehüüd
Bensiin
Plii
Elavhõbe
Metanool
Tahked osakesed
Perkloraat
Perkloroetüleen
Püsivad orgaanilised saasteained
Pestitsiidid
Ftalaadid
PBDEd
PCBd
PAHid
PVCd
Propaan
Lahustid
Tolueen
Lenduvad orgaanilised ühendid

Kohtade interaktiivne keskkond: