Siseõhk

Miks tekitab siseõhk muret?

 

Enamik inimesi veedab suure hulga oma ajast siseõhus. Siseõhk, mida inimesed hingavad kodudes ja teistes majades võib olla saastunum kui välisõhk ja suurendada haiguste kujunemise ohtu.

 

Siseõhu saasteallikaid kodudes on mitmeid. Need võivad olla bioloogilised saastajad nagu bakterid, hallitus ja õietolm, kütuste põletamine, suitsetamine, erinevate materjalide või mööbli ehitamine, majapidamistooted, kütte- ja jahutussüsteemid ning välisallikad.

Siseõhu saasteained võivad olla radoon, tubakasuits, süsinikoksiid, lämmastikdioksiid, formaldehüüdpestitsiidid, plii, lenduvad orgaanilised ühendid, tahked osakesed, elavhõbe, vääveldioksiid, tolm ja asbest. Vanades majades võib olla kasutatud polüklooritud bifenüüle sisaldavaid tihendeid, millest on võimalik nende siseõhku eraldumine.

 

Bioloogilised saasteained kodudes on bakterid, hallitus, viirused, lemmikloomade nahakestad, tolmulestad, prussakad ja õietolm. Seisev vesi, veekahjustatud materjalid ja märjad pinnad võivad olla heaks kasvukeskkonnaks hallitusele, bakteritele ja putukatele. Bioloogilisi saasteaeineid võib leiduda ka lemmikloomade peal ja puhastamata õhukonditsioneerides või -niisutites, ventileerimata pööningutel, halvasti ventileeritud kuivatitega pesupesemisruumides ning kütte- või õhukonditsioneerisüsteemides.

Erinevateks põlemisallikateks siseruumides võivad olla pliidid, ahjud ja kohtküttekehad, mis kasutavad õli, maagaasi, lambiõli, kivisütt või puitu. Teisteks põlemisallikateks võivad olla läbiimbuvad korstnad ja ahjud, gaasiboilerid, pesukuivatid, kaminad, autode heitgaas ja suitsetamine. Siseõhusaaste põlemisallikatest eraldub enamasti halvasti töötavatest või kehvasti ventileeritud ruumides asuvatest küttekehadest.

 

Ehitusmaterjalid ja mööbliesemed, mis võivad siseõhku saastada on soojustusmaterjalid, märjad või niisked vaibad, sindlid, põrandaplaadid, pliivärvid, elavhõbeda lateksvärvid, tulekindlad materjalid, puitkiudplaadid, vineerpuidust paneelid, saepuruplaadid ja teatud pressitud puidust valmistatud mööbel.

Siseõhku saastavad majapidamistooted on lahustid, värnitsad, vahad, värvid, drapeeringud, liimid, puhastus- ja hooldustooted, puidukaitsevahendid, õhuvärskendajad, koitõrjevahendid, kuivatiga kuivatatud pesu, isikuhooldustarbed, harrastusvarustus ja ladustatud kütused ning mootorsõidukitooted.

 

Välisõhu saaste võib siseneda majadesse ning sellest võib saada siseõhu saaste.  Välisõhu saasteined on radoon ja pestitsiidid.

Siseõhu kvaliteet tekitab muret ka kontorihoonetes, kus seda mõjutavad hooldustööd, hoone ventilatsioonisüsteemi töö ja niiskus. Lisaks mitmetele kodude siseõhu saasteallikatele, võivad kontorite saasteallikad olla ka kontorimööbel, ladustatud materjalid, ehitustegevus, mehaanilised süsteemid, puhastusvahendid, tihendid, tihendusained, vinüülpõrandad, ladustatud prügi ja sõidukite heitgaasid.

 

“Ruumiõhu sündroom“ on termin mida kasutatakse olukordades, kus majas olevatel inimestel on tervisesümptomid, mida seostatakse selles majas olemisega. Ruumiõhu sündroomi põhjuseks võib olla ebapiisav ventilatsioon, siseõhu saastatus ja bioloogilised saasteained.

Majadega seotud haiguseid on võimalik seostada kindla õhusaastega majades. Need haigused on legionelloos – kopsupõletiku vorm, mida seostatakse siseõhu saastega, astma, ülitundlikkuspneumoniit (kopsupõletik) ja niiskuspalavik – gripisarnane haigus, mis on seotud kokkupuutega niisutajatest, õhukonditsioneeridest ja akvaariumitest tulenevate bakterite või seentega.

 

Siseõhusaaste pikaajalised tervisemõjud on hingamisteede haigused, südamehaigused ja vähktõbi. Mitmed siseõhu saasteained on teadaolevalt või arvatavalt kantserogeensed ja võivad põhjustavad vähktõbe. Need on radoon, tubakasuits, formaldehüüd, mõned pestitsiidid, plii, mõned lenduvad orgaanilised ühendid, asbest, polüklooritud bifenüülid ja mõned lahustid.

Siseõhusaaste lühiajalised mõjud on allergiad, nakkused ja silmade vesistamine, nohu, ummistused, sügelemine, köha, hingeldamine, hingamisraskused, peavalu, pearinglus, iiveldus, oksendamine, lööbed, palavik, külmavärinad ja väsimus. Astma, allergiad ja ülitundlikkuspneumoniit on seostatavad niiskuse, bioloogiliste saasteainete ja hallitusega.

Kemikaalid siseõhus

Atsetoon
Ammoniaak
Asbest
Benseen
Kaadmium
Süsinikoksiid
Klorofluorosüsinikud (CFC)
Endokriinseid häireid põhjustavad kemikaalid
Etüleenoksiid
Formaldehüüd
Plii
Elavhõbe
Metanool
Lämmastikoksiidid
Tahked osakesed
Perkloroetüleen
Püsivad orgaanilised saasteained
Pestitsiidid
PBDEd
PCBd
PAHid
PVCd
Radoon
Lahustid
Vääveldioksiid
Tolueen
Lenduvad orgaanilised ühendid

Kohtade interaktiivne keskkond: