Bensiin

Bensiinimootorid aitavad kaasa õhusaaste tekkele.

 

Mis on bensiin ja bensiini lisaained?

 

Bensiin on väga tuleohtlik tugeva lõhnaga selge kahvatupruun vedelik. Seda toodetakse toornaftast ja see sisaldab üle 150 erineva kemikaali sealhulgas benseeni ja tolueeni ning mõnikord ka pliid
 
Bensiini kasutatakse autode, mõnede veokite, muruniidukite, mootorseadmete ja teiste sõidukite sisepõlemismootorites kütusena. Seda kasutatakse ka lahustina. Bensiini lisaained on bensiinile selle oktaaniarvu ja bensiinimootorite töövõime parandamiseks lisatavad kemikaalid. Lisaained võivad suurendada ka bensiini hapnikusisaldust, mis vähendab mootoritest eralduvaid saasteaineid. Bensiini põlemine eraldab kasvuhoonegaase, mis aitab kaasa kliimamuutustele.

Üheks esimeseks bensiini lisaaineks oli tetraetüülplii, mida selle terviseohtlikkuse tõttu enam nii laialdaselt ei kasutata. Tänapäeval on laialdaselt bensiini lisaainena kasutusel metüül-tert-butüüleetrit (MTBE), mis on värvusetu tugeva lõhnaga tuleohtlik vedelik. Seda lisatakse bensiinile selle oktaaniarvu ja hapnikusisalduse suurendamiseks ning saastavate heitgaaside eraldumise vähendamiseks. MTBE keemiline valem on C5H12O.

 

Kuidas võib bensiiniga kokku puutuda?

 

Bensiini ja bensiini lisaainetega võib kokku puutuda neid sisse hingates, alla neelates või kokkupuutel nahaga. Bensiiniaure võib sisse hingata bensiinijaamas tankides või bensiinil töötavate seadmete nagu muruniiduk kasutamisel. Kokkupuude on võimalik ka elades rajatiste lähedal, mis kasutavad maa-aluseid mahuteid, millest võib bensiini pinnasesse lekkida või juues vett, mis on reostunud lekkinud bensiinist tuleneva saastega. 

Töökohas võib bensiiniga kokku puutuda töötades bensiinijaamas, merelaadimissillal, laadimisterminalis või bensiinipaakautoga sõites, maa-aluste mahutite ja bensiinitorustikega töötades, bensiinisaaste koristustöödel või naftatööstuses töötades.

 

Kuidas võib bensiin tervisele mõjuda?

 

Suures koguses bensiini sissehingamine või allaneelamine võib põhjustada atakke, teadvusekaotust ja surma. See võib samuti kahjustada närvisüsteemitööd ning põhjustada koomat ja suutmatust hingata. Suures koguses bensiini sissehingamine võib ärritada kopse. 

Korduv suures koguses bensiiniga kokkupuude võib põhjustada kopsu-, aju- ja neerukahjustusi. Rasedatel võib kokkupuude suures koguses bensiiniga põhjustada areneva loote kahjustusi. 

Väikeses koguses bensiini sissehingamine või allaneelamine võib põhjustada lihaste nõrkust, krampe, pearinglust, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, peavalu, segadusesolekut, meeltesegadust, ebaselget kõnet, narkojoobes oleku tunnet, ebaregulaarseid südamelööke, unetust, kõhukelme ärritust ning nina ja kõri paistetust või ärritust. Bensiini vahetu kokkupuude silmadega võib põhjustada püsivat nägemise kahjustust. Vahetu kokkupuude nahaga võib ärritada või põletada nahka. 

MTBE tervisemõjud ei ole veel terviklikult teada. Seda on leitud põhjavees ja mõnedes joogivee leiukohtades muutes vee joodamatuks selle maitse ja lõhna tõttu. 

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: