Bisfenool A (BPA)

Bisfenool A-d (BPA) kasutatakse kerg- ja kõvaplastide tegemiseks, seda leidub toidu- ja joogipakendites ja beebipudelites.

 

Mis on bisfenool A?

 

Bisfenool A on kemikaal, millest tehakse kerg- ja kõvaplaste ning epoksüvaike. Puhtal kujul on see valge meditsiinilise lõhnaga tahke aine. Bisfenool A on laialdaselt kasutusel erinevates tööstusprotsessides ja materjalides.

Bisfenool A-st plasttooted on enamasti läbipaistvad ja kõvad, sageli nimetatakse neid polükarbonaatplastideks. Bisfenool A-st plasttooted on toidu- ja joogipakendid, veepudelid, imiku- ja beebipudelid, imikute söötmistopsid, taaskasutatavad topsid, laserplaadid, autoosad, löögikindlad ohutusvahendid, plastist sööginõud, prillide läätsed, mänguasjad ja meditsiiniseadmed. Bisfenool A-st epoksüvaike kasutatakse lakkide ja metalltoodete nagu  metallist konservipurkide, pudelikorkide, veinivaatide, põrandakatete, värvide ja veetorustiku sisevooderdiste katmiseks. Mõned leegiaeglustid, proteesiliimid ja hambaravisegud võivad ka sisaldada bisfenool A-d. Seda kasutatakse ka termopaberi nagu retseptid, iseliimuvad etiketid ja faksipaber taaskasutamisel. Bisfenool A-d kasutatakse ka polüvinüülkloriidist plastide tegemiseks.

Toodete märgistusel esinev „7” tähistab kategooriat, mida tihti kasutatakse bisfenool A-d sisaldavate polükarbonaatide (PC) märgistamiseks. Bisfenool A on ka üks ftalaatidest, mida leidub kergplastides.

 

Kuidas võib bisfenool A-ga kokku puutuda?

 

Inimese kokkupuude bisfenool A-ga on laialdane, enamik toimub läbi toidu ja karastusjookide. Kokkupuude on võimalik ka õhu, tolmu ja vee kaudu. Bisfenool A võib konservipurkide vooderdistest ja plasttoodetest imbuda toidu sisse. Bisfenool A imbumise tõenäosus on seda suurem mida kuumem on pakendites olev toit ja joogid, samuti on suurem imbumisoht anumate või pudelite kraapimisel või pinna vigastamisel. Kõige vastuvõtlikumad kokkupuute ohtudele bisfenool A-ga on imikud ja lapsed.

Kodus võib bisfenool A-ga kokku puutuda plastist toiduanumaid, konservtoite, vee või beebipudeleid, plastist kööginõusid, taaskasutatavaid topse ja teisi bisfenool A-st tarbekaupu kasutades. Lühiajaline kokkupuude on võimalik teatud bisfenool A-ga töödeldud hambaraviliime kasutades.

Töökohas võib bisfenool A-ga kokku puutuda seda sisse hingates või sattumisel nahale töötades bisfenool A-d või sellest tooteid tootvas ettevõttes.

 

Kuidas võib bisfenool A tervisele mõjuda?

 

Bisfenool A on endokriinseid häireid põhjustav kemikaal, mis võib sekkuda hormoonide tootmisse ja talitlusse inimese endokriinsüsteemis. Endokriinseid häireid põhjustavate kemikaalide tervisemõjusid inimesele veel uuritakse.

Murettekitav on bisfenool A mõju loote, imikute ja laste ajutööle, käitumisele ja eesnäärmetööle. Minimaalset mõju on täheldatud ka varases puberteedieas tüdrukute piimanäärmetele. Bisfenool A võimalik mõju inimese arengule on oluline aspekt ohtude väljaselgitamisel. Täiskasvanutel on bisfenool A-ga kokkupuude näidanud mõju meeste suguelundite talitlusele. Vastukaaluks arengumõjudele on võimalikud ka pikaajalised mõjud ajutöös, meeste suguelundkonnas ja ainevahetuse protsessides. On tõenäoline, et täiskasvanutega kokkupuude mõjutab ajutööd, naiste reproduktiiv- ja immuunsüsteemi ning naiste suguelundite arengut.

Töökohas võib kokkupuude bisfenool A tolmuga ärritada silmi, muuta naha tundlikuks ja põhjustada nahapõletikku, nahaärritust ja ekseemi. Vahetu kontakt bisfenool A-ga võib põletada silmi, huuli ja nahka. Sissehingamine võib ärritada nina ja kõri ning põhjustada köha ja hingeldamist. Kokkupuude võib põhjustada peavalu, iiveldust, valu alakõhus ja oksendamist.

Bisfenool A mõjusid, ohte ja riske on vaja täpsemalt uurida, eriti aine mõju inimese tervisele ja arengule.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

Kohtade interaktiivne keskkond: