Kaadmium

Kaadmium on looduses esinev metall, mida kasutatakse patareides ja leidub tubakasuitsus.

 

Mis on kaadmium?

 

Kaadmium on maakoores leiduv hõbevalge sinise varjundiga metall. See on lõhnatu tavaliselt teiste kemikaalidega ühendatud mineraalina leiduv looduslik element. Kaadmiumi keemiline valem on Cd. Kaadmiumiühendeid on palju, näiteks kaadmiumoksiid, kaadmiumsulfaat, kaadmiumsulfiid ja kaadmiumkloriid.

Enamik kasutatavast kaadmiumist eraldub metallide nagu vask, plii ja tsink tootmisel. Kaadmiumi leidub mõnedes toitudes ja eraldub fossiilsete kütuste põletamisel, tubakasuitsuga ja jäätmete põletamisel.

I maailmasõja ajal kasutati kaadmiumi tina asendajana. Tänapäeval kasutatakse kaadmiumi peamiselt patareide koostises. Seda kasutatakse ka pigmentides, käsitöö glasuurides, katte- ja plaatimisainetes ning plastikute stabilisaatorites. Töökohas kasutatakse kaadmiumi printimisel ja tekstiilide värvimisel, fungitsiidide tootmises, alumiiniumjootmisel, kopeerimisel ja sõiduvahendite, lennukite ning elektroonikaosade galvaanilisel katmisel. Seda kasutatakse ka analüütilises keemias ja tuumareaktorites ning vase tugevdajana.

 

Kuidas võib kaadmiumiga kokku puutuda?

 

Kaadmiumiga võib kokku puutuda selle sissehingamisel või allaneelamisel. Kokkupuude on võimalik suitsetades või tubakasuitsu sissehingamisel, suures koguses kaadmiumi sisaldava toidu söömisel nagu karpkala, maks ja neerud. Teised kaadmiumi sisaldavad toidud on teraviljatooted, kartul ja mõned lehtköögiviljad. Kokku on võimalik puutuda ka kaadmiumiga saastunud vee joomisel või elades kaadmiumi õhku paiskava tööstusrajatise või sulatusahju lähedal. Kaadmium võib veeorganismides akumuleeruda, mistõttu võib kokkupuude suurem olla kohalikest veekogudest püütud veeloomade söömisel.

Töökohas võib kaadmiumiga kokku puutuda töötades sulatus- või elektritootmise ettevõttes, patareide või fungitsiidide tootmisel või koopiate tegemisel. Tööstusprotsessid, milles on kaadmiumiga kokkupuuterisk võimalik on abrasiivjugatöötlus, gaasikeevitus ja -lõikamine, metallivalmistamine ja -valamine, värvimine, kaadmiumi sisaldava vanametalli töötlemine, teraskeevitus, tekstiilitrükkimine või -värvimine, pooljuhtide tootmine ja jootmine. Kokkupuude on võimalik kaadmiumi tolmu või aurude sissehingamisel või saastunud käte kaudu selle allaneelamine.

Kodus võib kaadmiumiga kokku puutuda keraamika, ehete või lakitud käsitöö tegemisel. Kokkupuude on võimalik ka klaasipuhumisel, värvimisel või kaadmiumi sisaldava ravimtaime allaneelamisel.

 

Kuidas võib kaadmium tervisele mõjuda?

 

Kaadmium ja kaadmiumiühendid on kantserogeenid ja põhjustavad vähktõbe. Pikaajaline suures koguses kaadmiumiga kokkupuude võib põhjustada kopsuvähki. Võib olla ka seos kaadmiumiga kokkupuute ja eesnäärme-, neeru- ja põievähi vahel.

Suures koguses kaadmiumi sissehingamine võib tõsiselt kahjustada kopse ja põhjustada surma. Väga suures koguses kaadmiumi sisaldava toidu söömine või vee joomine võib tugevasti ärritada kõhtu, mis viib oksendamiseni ja kõhulahtisuseni, mõnikord ka surmani.

Kaadmiumisoolade allaneelamine võib põhjustada tugevat ja mõnikord surmavat mürgistust. Kaadmiumi tolmu ja aurude sissehingamine või põhjustada akuutset mürgistust. Kaadmiumtsüaniid ja kaadmiumfluoriid on mürgised.

Pikaajaline väiksemas koguses kaadmiumiga kokkupuude võib viia kaadmiumi akumuleerumiseni neerudes ja võimaliku neeruhaiguseni. Teised pikaajalise kokkupuute tervisemõjud on kopsukahjustused, kopsupuhitus, bronhiit, habras luustik, bronhiaaltursed, hingamishäired, kehvveresus, riniit ja hammaste värvimuutus.

Pikaajaline kaadmiumi tolmu ja aurude sissehingamine võib põhjustada kroonilist kaadmiumimürgistust, mis tähendab valu rindkeres, peavalu ja nõrkust. Pikaajaline kaadmiumisoolade sissehingamine võib viia kaadmiumimürgistuseni, millega kaasnevad krambid, peavalu, lihaskrambid ja peapööritus. Lühiajaline kaadmiumi tolmu ja aurude sissehingamine võib põhjustada köha, peavalu, valu rindkeres, ärrituvust, bronhiaalkopsupõletikku ning kõri ja nina ärritust.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: