Kloor

Kloor võib olla gaasiline või vedelik. Enamik inimesi puhtal kujul klooriga kokku ei puutu.

 

Mis on kloor?

 

Kloor esineb looduses gaasi või vedeliku kujul. Gaasina on klooril rohekaskollane värvus ja tugev ärritav valgendajasarnane lõhn. Kloori saab madalatel temperatuuridel vedeldada (transportimiseks). Vedeliku vabanemisel muutub see kiiresti gaasiks tagasi. Kloori võib eralduda kui majapidamises kasutatavat valgendajat segada ammoniaagiga või teiste puhastusvahenditega. Kloori eraldumisel õhku reageerib see veega ja moodustab happeid. Kloor lahustub vees väga hästi ja moodustab lahustamisel tugevaid happeid. Kloori keemiline sümbol on Cl. Kloori valem on Cl2

Kloori kasutatakse peamiselt paberi ja kangaste valgendamiseks ning pestitsiidide, kemikaalide, kummi ja lahustite valmistamiseks. Seda kasutatakse bakterite tapmiseks joogivees ja basseinides, tööstusjäätmete ja kanalisatsiooni saneerimisel, desinfitseerimisainena ja fungitsiidina.

 

Kuidas võib klooriga kokku puutuda?

 

Enamik inimesi üldjuhul puhtal kujul klooriga kokku ei puutu. Mittemürgistes kogustes klooriga võib kokku puutuda kloori baasil tehtud majapidamistoodetega nagu joogivees ja basseinides kasutatavad desinfitseerimisained. Majapidamisvalgendajad ei sisalda puhtal kujul kloori, neid valmistatakse kloori baasil tehtud kemikaalist - naatriumhüpokloritist. Kodus võib vaatamata sellele ohtliku kloori gaasiga kokku puutuda segades naatriumhüpokloritit sisaldavat valgendajat ammoniaagiga või teiste puhastuvahenditega. 

Puhtal kujul kooriga võib kokku puutuda õhu, vee või pinnase kaudu, kui on toimunud puhata kloori transportimisel õnnetus ja selle lekkimine. Kokkupuude on võimalik ka tööstusrajatistest eralduva kloori sattumisel õhku, vette või pinnasesse. 

Kokkupuude puhtal kujul klooriga on võimalik peamiselt kloori kasutavas tööstuses. Töökohas võib klooriga kokku puutuda kasutades seda teiste kemikaalide, valgendajate või desinfitseerimisainete tootmisel.

 

Kuidas võib kloor tervisele mõjuda?

 

Ülimalt suures koguses puhtal kujul kloori gaasiga kokkupuude võib põhjustada kopsutöö seiskumist ja surma. Suures koguses kokkupuude võib põhjustada bronhiaalturseid, kiirenenud hingamist, hingeldamist, naha sinakaks tõmbumist, oksendamist, ärevust, vedeliku kogunemist kopsudesse, tugevat silma- ja nahapõletust, nägemise kaotust ja valu kopsudes. 

Väheses koguses puhtal kujul kloori gaasiga kokkupuude ärritab hingamisteid, silmi ja nahka. Kokkupuude võib põhjustada kurgupõletikku või -paistetust, köha, lämbumist, aevastamist, kopsupõletikku, pinget ja valu rindkeres, peavalu, pearinglust, silmade vesistamist, nägemishäireid, iiveldust, oksendamist, vere oksendamist, tugevat valu alakõhus, nahaärritust ja -ville, hingamishäireid ja valu või põletust kõhus, ninas, silmades, kõrvades, huultel või keelel. 

Puhtal kujul vedela kloori kokkupuutel nahaga tekib külmakahjustus. 

Mõnedel inimestel võib tekkida kloori põhjustatud põletikuline reaktsioon – reaktiivne hingamisteede häirete sündroom, haruldane astma tüüp. 

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: