Lahustid

Lahusteid kasutatakse ainete lahustamiseks või puhastamiseks ja neid tuleb kasutada ettevaatlikult.

 

Mis on lahustid?

 

Lahustid on vedelikud või gaasid mis lahustavad või ekstraktivad teisi aineid. Neid kasutatakse rasva, õli ja värvi lahustamiseks, pigmentide, värvi, liimi, pestitsiidide ja epoksüvaikude lahjendamiseks või segamiseks, elektroonika, autoosade, -vahendite ja -mootorite puhastamiseks ning teiste kemikaalide valmistamiseks. 

Lahuseid sisaldavad tooted on näiteks värvid, tindid, pinnakatted, puhastusvahendid, keemilise puhastuse vedelikud, plekieemaldid, liimid, ravimid, isikuhooldustooted, küünelakieemaldid, mikroelektroonika, autotooted, metalli ja auru rasvärastid, värviärastid ja -vedeldid, külmutusained, vahustusained ja jahutusvedelikud. 

Tööstuslikult kasutatakse lahusteid keemilises puhastuses, värvimisel, printimisel, seebitootmisel, värvieemaldamisel, kangatootmisel, asfalteerimisel ja pooljuhtide tootmisel, plaatide puhastamisel, põllumajandustootmises, toiduainetööstuses, pestitsiidide kasutamisel, haiglates, õlimaalimisel ja kunsti restaureerimisel. 

Mõiste "lahustid" all viidatakse tavaliselt orgaanilistele lahustitele mis sisaldavad süsinikku. Orgaanilised lahustid saab jagada kolme põhigruppi: oksüdeeritud, süsivesinik- ja halogeenitud lahustid. Oksüdeeritud lahustid sisaldavad hapnikku ja neid sünteesitakse teistest kemikaalidest. Süsivesiniklahustid sisaldavad hapnikku kuid neid saadakse peamiselt naftast. Halogeenitud lahustid sisaldavad ühte või mitut halogeeni: kloori, broomi, floori või joodi. Enamus halogeenitud lahusteid sisaldavad kloori ja neid nimetatakse klooritud lahustiteks. 

Oksüdeeritud lahustid on näiteks alkohol, estrid, glükooleetrid ja ketoonid, sealhulgas metüületüülketoon. Süsivesiniklahustid on näiteks atsetoon, atsetonitriil, benseen, dioksaan, bensiin, heksaan, keroseen, metanool, fenool, stüreen, tolueen, tärpentiin, ksüleen ning alifaatsed ja aromaatsed süsivesinikud. Halogeenitud lahustid on näiteks süsiniktetrakloriid, klorofluorosüsinikud (CFCs), klorobenseen, kloroform, etüleendikloriid, metüleenkloriid, perkloroetüleen (tetrakloroetüleen), 1,1,1-trikloroetaan (metüülkloroform) ja trikloroetüleen. 

Mõned lahustid kahandavad osoonikihti ja on seetõttu piiratud või keelustatud. Mõnede lahustite turule viimisele ja kasutamisele on kehtestatud piirangud REACH-määruse XVII lisas.

 

Kuidas võib lahustitega kokku puutuda?

 

Kokkupuude lahutitega võib toimuda sissehingamisel, läbi naha absorbeerumisel või allaneelamisel. 

Kodus võib lahustitega kokku puutuda puhastusvahendite, isikuhooldustoodete, küünelakieemaldite, värvide, liimide ja teiste lahusteid sisaldavate majapidamistoodete kasutamisel. Kokku võib puutuda ka riiete keemilisel puhastamisel, sest riided eraldavad pärast keemilist puhastust väikeses koguses perkloroetüleeni õhku, või pesukuivatitega pesumajades. 

Töökohas võib lahustitega kokku puutuda kasutusaladel, kus tegeldakse sukelduspuhastusega, auru rasvärastusega, liimide tootmise ja kasutamisega, värviärastusega, tankimisega, tuleohtlike lahustite üleviimisega, värvimisega, ofsettrükkimisega, keemilise puhastusega, vaipade paigaldusega ning elektroonika, autoosade ja mootorite puhastamisega. Kokkupuude võib toimuda ka seebi, pooljuhtide, isikuhooldustoodete, ravimite või tekstiilide tootmisel. Töökohas võib kokku puutuda töötades haiglas, tootmistehases, põllumajandusettevõttes, toiduainetööstuses või restaureerimisrajatises. Lahustidega võib kokku puutuda ka sõjaväebaasides.

 

Kuidas võivad lahustid tervist mõjutada?

 

Ulatuslik kokkupuude lahustitega võib viia äkilise surmani. Pikaajaline kokkupuude lahustitega võib põhjustada pimedaks jäämise, ebaregulaarseid südamelööke ning neeru-, maksa-, kopsu- ja kesknärvisüsteemikahjustusi. 

Mõned lahustid nagu näiteks benseen on kantserogeensed ja võivad põhjustada vähktõbe. 

Kokkupuude glükooleetritega võib kahjustada arenevat loodet ja vähendada meeste viljakust. 

Regulaarne kokkupuude lahustitega võib põhjustada kuulmis- ja mälukaotust, vaimuhaigust, masendust, väsimust, segadusesolekut, pearinglust, purjus- või narkojoobes oleku tunnet, koordinatsioonihäireid, peavalu, iiveldust, kõhuvalu, nahalöövet, naha lõhenemist või veritsust ning silmade, nina ja kurgu ärritust. Lahustiaurudega kokkupuute tagajärjel võib tekkida kurgu kähedus, köha, kopsuummistus, pinge rindkeres ja õhupuudus. 

Kui lapsed puutuvad kodus kokku suures koguses lahustitega võib neil tekkida astma.
Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

Kohtade interaktiivne keskkond: