Maagaas

Maagaasi ohutu kasutamine toiduvalmistamisel ja kütmisel ei ole kahjulik.

 

Mis on maagaas?

 

Maagaas on sarnaselt kivisöele ja toornaftale fossiilne kütus. Fossiilkütused tekkisid taimede ja loomade jäänuste ladukihtidest kuumuse ja rõhu toimel tuhandete aastate jooksul. Taime- ja loomajäänustest pärit energia on salvestunud maagaasi süsinikuna. 

Eestisse jõuab maagaas peamiselt torutranspordiga Venemaalt. Maagaasi koostises on 98% metaani, mis on väga tuleohtlik. Puhtal kujul on maagaas värvitu ja lõhnatu, kuid gaasiettevõtted lisavad sellele lõhnaainet, et seda oleks lekke korral kerge avastada. 

Maagaasi põletatakse elektri tootmiseks ja seda kasutatavad nii kodutarbijad kui ka tööstus- ja kommertsettevõtted. Maagaasi põlemisel eralduvad kasvuhoonegaasid, mis põhjustavad kliimamuutusi.

Kodudes kasutatakse maagaasi kütteseadmetes, boilerites, basseinide ja mullivannide soojendites, kaminates, õuevalgustites, pesukuivatites, õhukonditsioneerides ja pliitides. 

Tööstuses kasutatakse maagaasi peamiselt tselluloosi, paberi, metalli, kemikaalide, nafta, kivide, savi, klaasi, plastide ja toiduainete töötlemisel. Maagaasi kasutatakse ka jäätmete töötlemisel ja põletamisel, tööstuslikes kütte-, jahutus- ja kuivatusseadmetes, klaasi sulatamisel, veesoojendamisel ning koostootmisjaamades. Maagaasist saadakse metanooli, millest omakorda toodetakse formaldehüüdi ja metüültert-butüüleetrit, mida kasutatakse bensiinis lisaainena. 

Kaubanduslikult kasutatakse maagaasi hotellides, kontorites, restoranides ja valitsushoonetes kütmiseks, veesoojendamiseks, jahutamiseks, toiduvalmistamiseks ja elektrigeneraatorites. 

Maagaasi kasutatakse sõidukite kütusena, sealhulgas lennujaama transpordis, bussides, taksodes ja kaubaveokites.

 

Kuidas võib maagaasiga kokku puutuda?

 

Maagaasiga võib kokku puutuda kodus, kui maagaasi kasutatakse kütteseadmes, pliidis, boileris, pesukuivatis, valgustuseks ja muudes maagaasiga töötavates seadmetes. 

Töökohas võib maagaasiga kokku puutuda töötades gaasiküttega elektrijaamas, jäätmetöötlus- või jäätmepõletusjaamas, maagaasil töötavate pliitidega restoranis, klaasisulatusrajatises, koostootmisjaamas, bensiinijaamas, autoremonditöökojas või tööstuses, mis hõlmab tselluloosi, paberi, metalli, kemikaalide, nafta, kivide, savi, klaasi, plastide või toiduainete töötlemist. 

Kokku võib puutuda ka töökohtades, kus maagaasi kasutatakse kütmiseks, veesoojendamiseks, jahutamiseks, toiduvalmistamiseks ja elektrigeneraatorites või maagaasiga sõitva sõidukiga töötamisel.

 

Kuidas võib maagaas tervist mõjutada?

 

Äärmiselt suure koguse maagaasiga kokku puutumine võib viia teadvusekaotuseni või isegi surmani. 

Tõsine maagaasileke võib vähendada hapniku sisaldust õhus, mis põhjustab pearinglust, väsimust, iiveldust, peavalu ja ebaregulaarset hingamist. 

Kokkupuude vähese maagaasi kogusega ei mõju tervisele kahjulikult. 

Maagaasi põletamisel elektri tootmiseks tekivad lämmastikoksiidid, süsinikdioksiid ja metaan, mis võivad tervist kahjustada. 

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: