Metanool

Metanool on väga mürgine kemikaal, mida kasutatakse antifriisides, lahustites ja bensiinis.

 

Mis on metanool?

 

Metanool on väga mürgine värvusetu vedelik, mis võib leegiga kokkupuutel plahvatada. Teised metanooli kohta üldkasutatavad nimetused on metüülalkohol ja puupiiritus. Metanooli leidub looduslikult puidus ja vulkaanilistes gaasides ning eraldub orgaanilise aine nagu taimede kõdunemisel. Seda eraldub ka bensiini- ja diiselmootoritest ning prügi ning plasti põlemisel. Metanooli keemiline valem on  CH4O.

Metanooli kasutatakse antifriistoodetes ja lahustina ning seda on bensiini ja mõnede värvieemaldajate koostises. Metanooli kasutatakse seina- ja pihusvärvides, värvilahustites, šellakkides, värnitsates, karburaatorite puhastusvahendites, tintides, vaikudes, liimides, värvainetes, plastides, autode klaasipesuvahendite koostisainena, mõnedes soojustustoodetes, koopiamasinate vedelikes ja mõnedes pestitsiidides. Metanooli kasutatakse mõnedes sõidukites alternatiivkütusena ja piknikuahjude kütusena. Metanooli kasutatakse ka pooljuhtide tootmises, surnukuuride tööriistade, laipade ja bioloogiliste eksemplaride antibakteriaalsetes ainetes ja mõnede ravimite nagu vitamiinide ja hormoonide tootmisel. Seda on kasutatud Hollandi jalaka haiguse ja puiduseene ravimiseks puidust aiapostidel ja -teivastel ning saematerjalil.

 

Kuidas võib metanooliga kokku puutuda?

 

Kodus võib metanooliga kokku puutuda kasutades tarbekaupu nagu seina- või pihusvärve, värvieemaldajat, liime, puhastusvahendeid, soojustustooteid, pestitsiide ja autode klaasipuhastusvahendeid või antifriise. Kokkupuude on võimalik metanooli sisaldavat õhku sisse hingates, mis võib olla pärit looduslikust allikast või sõidukite heitgaasidest ning saastunud vett juues või toitu süües.

Töökohas võib metanooliga kokku puutuda kasutades lahusteid, seina- ja pihusvärve, värvieemaldajat, liime, tinte, puiduseene vastaseid vahendeid, alternatiivkütuseid, antifriise või tööstuslikke puhastusvahendeid. Kokku on võimalik puutuda ka sõidukitega töötades ja klaasipesuvahenditega, alternatiivkütustega, antifriisidega ja sõidukite heitgaasidega töötades. Kokkupuude on võimalik töötades ravimeid või pooljuhte tootvas ettevõttes, surnukuuris või õlitööstuses.

Kokkupuude metanooliga on võimalik elades vulkaanide, kõduneva orgaanilise aine, reovee või kõdunevate setete lähedal.

 

Kuidas võib metanool tervisele mõjuda?

 

Metanooli allaneelamine, sissehingamine või suures koguses läbi naha imendumine  võib põhjustada surma. Metanooliga kokkupuude võib põhjustada nägemishäireid, mis võib viia pimedaks jäämiseni. See võib põhjustada krampe, koomat, teadvusekaotust, neerupuudulikkust, maksakahjustust, alanenud vererõhku, hingamise seiskumist ja kesknärvisüsteemi kahjustust.

Kroonilise kokkupuute tulemuseks võib olla metanoolimürgistus, mis võib põhjustada silmapõletikku, korduvat peavalu, unetust, kõhuhädasid, nägemishäireid ja nahapõletikku.

Lühiajaline kokkupuude metanooliga võib põhjustada hingamishäireid, koordinatsioonihäireid, nägemishäireid, nahapõletikku, peavalu, pearinglust, unetust, segadusesolekut, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, kõhunäärmepõletikku, konjunktiviiti, kõhuhädasid ja -valu, nõrkust, jalakrampe ning ülemäärast higistamist.

Kokkupuude metanooliga on tõsisem, kui põdeda naha-, neeru-, maksa- või silmahaigusi.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: