Osoon

Osoon moodustab kahjuliku sudu, kuid atmosfääri ülemistes kihtides kaitseb see maakera päikese eest.

 

Mis on osoon?

 

Osoon on gaas, mida esineb nii maapinna tasemel kui ka maakera atmosfääri ülemistes kihtides. Selle keemiline valem on O3. Atmosfääris esineb osoon looduslikult ja kaitseb elu maal kahjuliku päikese ultraviolettkiirguse eest. 

Maapinna tasemel asuv osoon tekib päikesevalguse reageerimisel saastega mootorsõidukitest, elektrijaamadest, tööstusboileritest, rafineerimistehastest, keemiatehastest ja muudest tööstusallikatest. Maapinna tasemel asuv osoon on peamine sudu koostisaine, mis saastena põhjustab kliimamuutusi

Osooni saab ka tööstuslikult toota. Toodetud osoon on värvitu kuni sinine teravalõhnaline gaas. Seda kasutatakse õhu ja joogivee puhastamiseks, tööstusjäätmete töötlemisel, lakkide ja printeritindi kuivatamisel, puiduliistude desodoreerimisel, vahade pleegitamisel ning õlide ja teiste kemikaalide valmistamisel. Osooni kasutatakse külmhoonetes hallituse ja bakterite ohjamiseks ning likööri ja puidu laagerdamiseks.

 

Kuidas võib osooniga kokku puutuda?

 

Kõige tõenäolisemalt võib osooniga kokku puutuda suvel, kui päikesekiirgus ja kuumus reageerib saastega tekitades osooni. Suvel väljas töötades või treenides võib puutuda kokku osooniga. 

Osoonitaseme tõusu tõttu on kokkupuude tõenäolisem järjest rohkemate inimeste puhul. Suurima osoonikogusega võib kokku puutuda keskpäeval, kui osooni tase on kõige kõrgem. 

Suvel palju õues mängivad lapsed võivad osooniga kokku puutuda. Tundlikkus osooni suhtes on suurem väljas treenides või aktiivselt töötades, samuti vanematel inimestel ja astmat või muid hingamisteedehaigusi põdevatel inimestel. 

Töökohas võib osooniga kokku puutuda rajatistes, kus esineb kokkupuudet bensiiniaurudega, lahustitega või protsessidega, mille käigus tekib osoon.

 

Kuidas võib osoon tervist mõjutada?

 

Korduv kokkupuude osooniga võib põhjustada püsivaid kopsukahjustusi, eriti lastel, kelle kopsud alles arenevad. See võib põhjustada reproduktiiv- ja geenikahjustusi. Kokkupuude osooniga võib suurendada areneva loote kahjustuste risk. 

Kokkupuude osooniga võib raskendada kroonilisi kopsuhaigusi nagu kopsupuhitus ja bronhiit, ning vähendada immuunsüsteemi võimekust tõrjuda hingamisteede nakkusi. Kokkupuude osooniga võib raskendada astmat ja südamehaigusi ning vähendada kopsumahtu ja põhjustada vedeliku kogunemist kopsudesse tekitades hingamishäireid. 

Kokkupuude osooniga võib ärritada hingamisteid põhjustades köha, ärritustunnet kurgus või ebamugavustunnet rinnus. Osooni sissehingamine võib põhjustada peavalu, seedehäireid, ummistusi, väsimust ja oksendamist. 

Töökohas vedeldatud osooni nahale või silma sattumine võib põhjustada tõsiseid põletusi. Mõõdukas kokkupuude osooniga võib põhjustada silmade ärritust, kurgu ja silmade põletust ning kibedat maitset ja lõhna.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: