Perkloraat

Perkloraat on laialdaselt kasutusel raketikütustes, võib kahjustada kilpnäärmetalitlust.

 

Mis on perkloraat?

 

Perkloraat on sünteetiline või looduses esinev värvusetu ja lõhnatu kemikaal, mida kasutatakse laialdaselt raketikütustes. Seda leidub kristallilisel või pulbri kujul. Perkloraadi keemiline valem on ClO4. Suurtes kogustes toodetakse viite perkloraadi soola: ammooniumperkloraat, liitiumperkloraat, magneesiumperkloraat, kaaliumperkloraat ja naatriumperkloraat.
 
Kõige laialdasemalt on kasutusel ammooniumperkloraat raketikütuse koostisainena. Perkloraati kasutatakse ka signaalrakettide, lõhkeainete, ilutulestike ja sõjaväe lahingumoona nagu granaatide valmistamiseks. Seda kasutatakse ka teiste kemikaalide sealhulgas perkloorhape ja perkloraatsoolade tootmiseks. 

Perkloraate ja perkloraatsoolasid kasutatakse tikkude, värvainete, kummi, määrdeõlide, auto turvapatjade täispuhujate, teede signaalrakettide, kuivatus- ja söövitusvahendite, püssirohu, patareide, kloori ja klooripõhiste puhastusvahendite, basseinide kloorimise kemikaalide, elektrontorude, värvide, emaili, väetiste ja tuumareaktorite tootmiseks. Neid kasutatakse ka elektroonikaosade galvaanimisel, naha parkimisel ja viimistlemisel ning alumiiniumi töötlemisel.

Tubaka närimisel võib eralduda perkloraati. Kaaliumperkloraati kasutatakse piiratud tingimustes patsientide kilpnäärmetestides.

Perkloraat võib moodustuda looduslikult atmosfääris, mis tähendab, et sademetes võib sisalduda väikeses koguses perkloraati.

 

Kuidas võib perkloraadiga kokku puutuda?

 

Kokkupuude perkloraadiga on võimalik saastunud toidu või vee allaneelamisel, saastunud tolmu sissehingamisel või kokkupuutel saastunud pinnasega. Ka joogivesi, pinnas, põhjavesi, niisutusvesi, munad, piim, puu- ja köögiviljad, eriti rohelised lehtköögiviljad võivad perkloraadiga saastunud olla. Perkloraadiga saastunud vee kasutamisel taimede niisutamiseks jääb perkloraat taimedesse pärast vee aurustumist. Lehmade karjatamisel perkloraadiga saastunud aladel võib perkloraat toidu kaudu sattuda piima.

Perkloraadiga võib kokku puutuda joogivee kaudu elades aladel, kus perkloraate sisaldavaid tooteid kasutatakse, testitakse, toodetakse või kõrvaldatakse. Nendeks aladeks võivad olla sõjaväealad, kus on kasutatud raketikütuseid, kokkupuude on suurim kütuse eraldamisel, taaskasutamisel ja kõrvaldamisel raketikütust kasutavatest mootoritest. Kokkupuude on võimalik ka kasutades ilutulestikke või tarbekaupu nagu tikud, valgendajad ja basseinikloor.

Raketikütuseid, ilutulestikku, lõhkeaineid ja teisi perkloraati sisaldavaid tooteid tootvate tööstusrajatiste lähedal elades on kokkupuude võimalik, samuti töötades naha parkimisel, alumiiniumi töötlemisel või meditsiiniettevõttes.

Kaaliumperkloraati on kasutatud Graves’ haigust põdevatel inimestel kilpnäärmehäirete ravimiseks. Inimesed, keda on sellel eesmärgil ravitud või kellel on ravitud kilpnäärme ületalitlust, võivad olla kokku puutunud suures koguses perkloraadiga. Väikeses koguses perkloraadiga on kokkupuude võimalik piiratud tingimustes kilpnäärmeteste läbides.

 

Kuidas võib perkloraat tervisele mõjuda?

 

Suures koguses perkloraadiga kokkupuude võib kahjustada kilpnäärmetalitlust häirides keha võimet imendada joodi kilpnäärmesse, kus jood on hädavajalik kilpnäärmehormoonide koostisosa.

Ammooniumperkloraadi sissehingamine võib põhjustada tõsist hingamisteede ärritust või kopsuturseid. Kokkupuude võib ärritada ka silmi, kurku, nahka ja seedekulglat.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

Kohtade interaktiivne keskkond: