Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH)

PAHid eralduvad bensiini, toornafta, puusöe ja prügi põlemisel ning võivad tekitada vähktõbe.

 

Mis on PAHid?

 

PAHideks ehk polütsüklilisteks aromaatseteks süsivesinikeks nimetatakse kemikaalide rühma, kuhu kuulub üle 100 erineva kemikaali, mis eralduvad kivisöe, toornafta, bensiini, prügi, tubaka, puidu ja teiste orgaaniliste ainete põlemisel. PAHe võib tekkida looduslikult metsapõlengutes ja vulkaanipursetes või neid toodetakse tööstuslikult. Neid eraldub ka sõidukitest, põllumajanduslikul põletamisel, katuste tegemisel, kivisöetõrva sisaldavate toodete käitlemisel, materjalide heli- ja veekindlaks tegemisel, torustike katmisel, terasesulatamisel ning asfalteerimisel.

Sünteetilised PAHid on värvitud, valged või koorekarva tahkised. Mõned võivad olla nõeljad, kristallilised, plaadid või prismakujulised.

PAHe sisaldavad asfalt, suits, tahm, kivisöetõrv, kivisöetõrvapigi ja kreosoodid, mis on destilleerimise ning kivisöe ja mõne puiduga kütmise kõrvasaadused. Kivisöetõrva sisaldavaid tooteid kasutatakse meditsiinis nahahaiguste nagu psoriaasi raviks ning mõnedes pestitsiidides nagu insektitsiidid ja fungitsiidid. Kivisöetõrva kreosooti kasutati laialdaselt puidukaitsevahendina. Kivisöetõrva ja kivisöetõrvapigi kasutatakse katuste tegemisel, teede sillutamisel, alumiiniumi sulatamisel ning kütusena kasutatava kivisöejäägi – koksi tootmisel.

Mõnesid PAHe kasutatakse ravimite, värvainete, plastide ja pestitsiidide valmistamiseks. Teatud PAHide turule viimisele ja kasutamisele on kehtestatud piirangud REACH-määruse XVII lisas. Kreosoodi tarbijakasutus on keelatud alates 2003. aastast ning selle tööstuslikule kasutamisele on kehtestatud piirangud biotsiidide direktiiviga.

 

Kuidas võib PAHidega kokku puutuda?

 

Kokkupuude PAHidega võib põhiliselt toimuda saastatud õhu, puidupõlemissuitsu, heitgaaside või tubakasuitsu sissehingamisel ning joogivee ja toidu kaudu. Väljas võib sisse hingata õhus oleva tolmu ja teiste tahkete osakeste külge kinnitunud PAHe. Väljas on PAHide allikateks tahm, suits, tubakasuits, heitgaasid, asfaltteed, kulutuli, vulkaanid, põllumajanduslik- ja puidupõletamine, olme- ja tööstuslike jäätmete põletamine ning ohtlike jäätmete ladustamiskohad. Kokkupuude võib toimuda ka pinnase kaudu piirkondades, kus on põletatud kivisütt, puitu, bensiini ja PAHe sisaldavaid tooteid, kus asub ohtlike jäätmete ladustamiskoht või endine gaasitootmistehas või kus toodetakse või kasutatakse puidukaitsevahendeid.

Kodus võib PAHidega kokku puutuda tubakasuitsu sissehingamisel, puidu põletamisel, grillitud toidu söömisel, saastatud vee või piima joomisel, saastatud toidu söömisel, PAHe sisaldavate ravimite kasutamisel, pestitsiidide kasutamisel või kreosoodiga töödeldud puittoodete kasutamisel.

Töökohas võib kokkupuude toimuda töötades kivisöetõrva, alumiiniumi või asfaldi tootmistehases, suitsutsehhis, valukojas, mootoriparandustöökojas, prügipõletusjaamas, kivisöe gaasistamistehases, talupidamises, kaevanduses, gaasi- või naftatööstuses, metallitööstuses, keemiatööstuses, raua või terase tootmistehases, puidukaitsevahendite tootmistehases, transpordisektoris, toitlustuses, elektritööstuses, katusepanijana, asfalteerijana või korstnapühkijana.

 

Kuidas võivad PAHid tervist mõjutada?

 

Paljud PAHid on kantserogeensed ning võivad põhjustada kopsu-, maksa- ja nahavähki.

Kokkupuude suure koguse kivisöetõrva kreosoodiga võib põhjustada krampe, teadvusekaotust või isegi surma. Kivisöetõrva, kivisöetõrvapigi ja kreosootide sissehingamine võib ärritada hingamisteid. Suure koguse kivisöetõrva kreosoodiga saastatud toidu söömine võib viia maksakahjustuseni.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: