Süsinikdioksiid

 

Süsinikdioksiid on värvusetu gaas, mis aitab kaasa globaalsele soojenemisele.

 

Mis on süsinikdioksiid?

 

Süsinikdioksiid on värvusetu lõhnatu gaas, millel on nõrk happeline maitse. See võib olla ka vedeldatud rõhu all gaas või valgete helveste või kuubiku kujuga. Tahkel kujul kasutatakse seda kuiva jääna. Looduslikult leidub süsinikdioksiidi allikavees ning eraldub vulkaanipurskel ja puude lõikamisel. Vannis käies hingatakse sisse süsinikdioksiidi. Süsinikdioksiid eraldub ka fossiilsete kütuste nagu kivisöe, toornafta, bensiini ja maagaasi põletamisel. Süsinikdioksiidi keemiline valem on CO2

Süsinikdioksiidi kasutatakse külmutusainena, karastusjookide nagu vesi ja õlu karboniseerimiseks ning teiste kemikaalide, sealhulgas metanooli tootmiseks. Süsinikdioksiidi kasutavad tööstused on tulekustutusvahendite tootjad, toitu töötlevad, säilitavad ja külmetavad ettevõtted, metalli töötlejad, kariloomade tapamajad, õli ja gaasi taaskasutamine ja valutehased. Süsinikdioksiidi kasutatakse väetistes, aerosooli propellantides, aspiriinis ja päästeparvede täispuhumissilindrites. Seda kasutatakse ka lavaefektideks kasutatava kahjutu tossu või auru tegemiseks, golfipallide jahutamiseks enne mähkimist ja riisi suitsutamiseks. 

Süsinikdioksiid on atmosfääri, ookeanide, maakoore, veeelustiku ja orgaanilise ainestiku vahelise globaalse süsiniku ringluse osa. Kuna süsinikdioksiid neelab soojust atmosfäärist ja saadab osa neeldunud soojusest tagasi maa pinnale, on see kasvuhoonegaas ning aitab kaasa globaalsele soojenemisele. Tööstusriikides moodustab süsinikdioksiid kasvuhoonegaaside emissioonist üle 80%. Kliimamuutusi  põhjustava süsinikdioksiidi emissiooni allikaks on fossiilsete kütuste põletamine, elektritootmine, transpordisõidukid, tsemendi- ja lubjatootmine, jäätmete põletamine ja maagaasi põletamine.

 

Kuidas võib süsinikdioksiidiga kokku puutuda?

 

Kõik inimesed puuutvad väheses koguses gaasilise süsinikdioksiidiga kokku sise-ja välisõhu sissehingamisel. 

Kodus võib väheses koguses süsinikdioksiidiga kokku puutuda karboniseeritud jookide joomisel, kütmiseks või söögitegemiseks fossiilsete kütuste põletamisel, kuiva jää kasutamisel või bensiiniga sõitvate sõidukite kasutamisel. Kokkupuude on võimalik vulkaani lähedal elades. 

Töökohas võib kokku puutuda tööstuslikult kasutatava gaasilise ja vedela süsinikdioksiidiga selle sissehingamisel või naha kaudu. Töötades külmutusseadmetega, kemikaalidega, toidu töötlemises või külmutamises, metallitööstuses, kariloomade tapamajas ja tsemendi-, lubja- või karastusjookide tööstuses on kokkupuude võimalik. Kokku on võimalik puutuda ka tulekustutusvahendite, väetiste, aerosoolide, aspiriini, golfipallide ja päästeparvede täispuhumissilindrite tootmisel. Töökohad, kus on võimalik süsinikdioksiidiga kokku puutuda on ka valutehased, maagaasi kaevandused, elektrijaamad, jäätmepõletid, allveelaevad, õlletehased ja naftapuurkaevud.

 

Kuidas võib süsinikdioksiid tervisele mõjuda?

 

Gaasiline süsinikdioksiid on lämmataja, mis katkestab hapniku liikumise hingamiseks, eriti piiratud ruumis. Suures koguses süsinikdioksiidiga kokkupuude võib põhjustada surma, teadvusekaotust või krampe. Kokkupuude võib kahjustada arenevat loodet. 

Kokkupuude väiksemas koguses süsinikdioksiidiga võib põhjustada hüperventilatsiooni, nägemise kahjustust, kopsuummistust, kesknärvisüsteemi kahjustust, äkilisi lihaskokkutõmbeid, suurenenud vererõhku ja õhupuudust. Kokkupuude võib põhjustada ka pearinglust, peavalu, higistamist, väsimust, jäsemete tuimust ja surisemist, mälukaotust, iiveldust, oksendamist, depressiooni, segadusesolekut, naha- ja silmapõletust ning heli kõrvus. 

Naha kokkupuutumisel kuiva jääga võivad tekkida külmakahjustused või villid. 

Kokkupuude süsinikdioksiidiga võib mõjuda tõsisemalt kui esineb probleeme südametööga, kopsudega või verehaigusi. 

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

Kohtade interaktiivne keskkond: