Süsinikoksiid

Süsinikoksiid on surmav gaas, mis võib kiiresti akumuleeruda kõigist suletud kütusepõlemise allikaist.

 

Mis on süsinikoksiid?

 

Süsinikoksiid on väga mürgine värvusetu lõhnatu ja maitsetu gaas. Süsinikoksiidi keemiline valem on CO, sisaldades ühte süsiniku ja ühte hapniku molekuli. Kõrgel rõhul muutub see vedelikuks. Seda toodetakse maagaasi, bensiini, vedela naftagaasi, õli, põletusõli, kivisöe, puusöe või puidu mittetäielikul põlemisel. Neid kütuseid kasutavad seadmed, töötavad sõidukimootorid ja tubakasuits võib samuti süsinikoksiidi eraldada. 

Teised süsinikoksiidiallikad on kütteõli ja gaasi ventileerimata kohtkütteseadmed, läbiimbuvad korstnad ja ahjud, gaasiahjud, ahjust tagasilööv suits, gaasiboilerid, puuahjud ja -kaminad ning sõidukite heitgaasid, eriti kinnistes garaažides. 

Süsinikoksiidi kasutatakse metallide eraldamiseks nende maakidest ja teiste kemikaalide, sealhulgas fosgeeni valmistamiseks. Seda kasutatakse kõrgahjudes.

 

Kuidas võib süsinikoksiidiga kokku puutuda?

 

Kõige tavalisem süsinikoksiidi allikas on sõidukite heitgaasid. Kodus või süsinikoksiidiga kokku puutuda, kui kütustel töötavad seadmed on katkised, seadmeid ei kasutata ventileeritult või korstnad, ventilatsioonitorud ja lõõrid on puhastamata või kahjustatud. 

Kokkupuude on võimalik auto garaažis tööle jätmisel, ruumide kütmiseks ahjude ja pesukuivatite kasutamisel või tubakasuitsu sissehingamisel, puusöe põletamisel, siseruumides, garaažis, sõidukis või telgis kaasaskantavat kütusepõletit kasutades. Kokkupuude on samuti võimalik siseruumides bensiinimootoril töötavate seadmete ja mootorite kasutamisel. 

Töökohas võib süsinikoksiidiga kokku puutuda siseruumides bensiinimootoril töötavate seadmete või sõidukite käsitsemisel. Kokku võib puutuda ka töötades tuletõrjujana, liikluspolitseinikuna, kivisöekaevurina, tollitöölisena või transpordi mehaanikuna ning kõrgahjude, sulatusahjude, koksiahjude või süsinikoksiidi kasutatavate protsesside töö kaudu.

 

Kuidas võib süsinikoksiid tervisele mõjuda?

 

Väga suures koguses süsinikoksiidiga kokkupuude võib põhjustada krampe, koomat ja surma mürgistuse näol. Suures koguses süsinikoksiid võib põhjustada nägemise ja koordinatsiooni halvenemist, teadvusekaotust, peavalusid, pearinglust, segadusesolekut, oksendamist, lihaste nõrkust ja iiveldust. 

Rasedatel võib kokkupuude süsinikoksiidiga põhjustada nurisünnitust või suurendada areneva loote kahjustuste riski, see võib samuti põhjustada vastsündinul madalat sünnikaalu ja närvisüsteemikahjustusi. Süsinikoksiidi mürgistust võib esineda pigem väikelastel, rasedatel naistel, eakatel, aneemiat, kopsu- või südamehaigusi põdevatel, kõrgustes olevatel või suitsetavatel inimestel. 

Kokkupuude väheses koguses süsinikoksiidiga võib põhjustada väsimust, valu rindkeres, õhupuudust, mälukaotust, haiguskoldeid nahal, higistamist ja gripilaadseid sümptomeid. Pikaajaline väheses koguses kokkupuude süsinikoksiidiga võib põhjustada südamehaiguseid ja närvisüsteemi kahjustusi. Töökohas vedela süsinikoksiidi kokkupuude nahaga võib põhjustada külmakahjustusi. 

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: