Tolueen

Tolueen on lahustite, värvide ja muude majapidamistoodete mürgine koostisaine.

 

Mis on tolueen?

 

Tolueen on selge värvitu vedelik, millel on tugev terav magus lõhn. Seda leidub looduslikult toornaftas. Tolueeni keemiline valem on C7H8

Tolueeni kasutatakse lahustina ning lennukibensiini, pihus- ja seinavärvide, värvivedeldite, meditsiinitoodete, värvainete, lõhkeainete, puhastusvahendite, küünelakieemaldite, plekieemaldite, lakkide, liimide, kummi ja antifriiside valmistamisel. Seda kasutatakse ka mõnedes printimis- ja nahaparkimisprotsessides ning bensiini oktaaniarvu tõstmiseks. 

Tööstuslikult kasutatakse tolueeni kõige rohkem benseeni tootmisel, mida kasutatakse plast- ja sünteetiliste kiudude valmistamisel. Tolueeni turule viimisele ja kasutamisele on kehtestatud piirangud REACH-määruse XVII lisas.

 

Kuidas võib tolueeniga kokku puutuda?

 

Tolueeniga võib kokku puutuda sõidukite heitgaaside sissehingamisel, bensiini tankimisel, saastatud toidu ja vee tarbimisel või tolueeni sisaldavate toodete nagu lambiõli, kütteõli, värvide või lakkide kasutamisel. 

Töökohas, kus käideldakse tolueeni, võib kokkupuude toimuda sissehingamise või nahale sattumise teel. 

Keskkonna kaudu võib tolueeniga kokku puutuda selle lekkest või tulekahjust eraldumise teel või pikaajalise vee- või õhureostuse korral.

 

Kuidas võib tolueen tervist mõjutada?

 

Suure koguse tolueeni sissehingamine võib lõppeda surma või teadvusekaotusega. Korduv pikaajaline tolueeni sissehingamine ning liimi või värvi tahtlik nuusutamine võib põhjustada surma, püsiva ajukahjustuse või masenduse. Rasedatel võib korduv kokkupuude suurendada loote kahjustuste riski. 

Kokkupuude suure koguse tolueeniga võib kahjustada neere, närvisüsteemi, maksa, aju ja südant. Vahetu pikaajaline kokkupuude vedela tolueeni või selle aurudega võib ärritada silmi ning põhjustada naha kuivust või -löövet. Tolueeni allaneelamine võib põhjustada oksendamist, kõhulahtisust ja hingamishäireid. 

Kokkupuude keskmise või väikese kogusega võib põhjustada segadusesolekut, peapööritust, pearinglust, peavalu, väsimust, nõrkust, mälukaotust, iiveldust, söögiisulangust, köha, hingeldamist ning kuulmis- ja värvinägemiskaotust. 

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: