Vääveldioksiid

Vääveldioksiid on õhusaasteaine. Üheks suurimaks saasteallikaks on kivisöe põletamine elektri tootmisel.

 

Mis on vääveldioksiid?

 

Vääveldioksiid on värvitu gaas, millel on happeline maitse ning terav ja lämmatav lõhn, mis sarnaneb äsjatõmmatud tikuga. Rõhu all on vääveldioksiid vedelik. Vääveldioksiid tekib väävlit sisaldavate kütuste nagu kivisöe ja toornafta põlemisel. Vääveldioksiidi keemiline sümbol on SO2

Enamik õhku sattuvast vääveldioksiidist tuleb kivisöe ja toornafta põletamisest elektrijaamades. Teised vääveldioksiidid õhku eraldumise allikad on kivisütt või toornaftat kasutavad tööstuslikud rajatised, naftatööstus, tsemenditööstus, metalli töötlemine, paberimössi tootmine ja vase sulatamine. Ka väävlirikast kütust kasutavad rongid, suured laevad ja mõned diislikütusega töötavad seadmed eraldavad õhku vääveldioksiidi. Seda võib õhku sattuda ka vulkaanipursetest. 

Vääveldioksiidi kasutatakse toidukonservantidena mõnede puu- ja köögiviljade säilitamiseks, desinfitseeriva ainena, jahu, puuviljade, teravilja, puidumössi, puidu, tekstiilkiudude, punumisvitste, želatiini ja liimide pleegitamiseks ning teiste kemikaalide tootmiseks. Seda kasutatakse ka metallide kaevandamisel ja töötlemisel, veepuhastamisel ning toiduainete töötlemisel.

 

Kuidas võib vääveldioksiidiga kokku puutuda?

 

Vääveldioksiid on peaaegu igal pool õhus leiduv õhusaasteaine. Kokkupuude vääveldioksiidiga toimub peamiselt sissehingamise teel. Kõige tõenäolisemalt võib vääveldioksiidiga kokku puutuda suvel, kui päikesekiirgus ja kuumus reageerivad saastega tekitades sudu. Kokkupuude võib toimuda ka looduslikust allikast pärit, näiteks taimede kõdunemisel tekkiva vääveldioksiidiga. 

Vääveldioksiidi tase õhus võib olla normaalsest kõrgem tööstusrajatiste läheduses, sest nende heitgaasid võivad sisaldada vääveldioksiidi. 

Töökohtades nagu elektrijaamades, kus vääveldioksiid on tootmise kõrvalsaadus, või töötades väävelhappe, paberi, toidukonservantide või väetiste tootmistehases, võib kokkupuude olla suurem.

 

Kuidas võib vääveldioksiid tervist mõjutada?

 

Lühiajaline suure koguse vääveldioksiidi sissehingamine võib olla terviseohtlik põhjustades eriti kopsuhaigetel inimestel hingamishäireid ja takistada hingamist. Pikaajaline kokkupuude püsiva koguse vääveldioksiidiga võib põhjustada kroonilist bronhiiti, kopsupuhitust või hingamishaigusi. See võib raskendada olemasolevaid südamehaigusi. 

Vääveldioksiidi reageerimisel teiste kemikaalidega õhus moodustuvad tillukesed sulfaadi osakesed, mis võivad akumuleeruda kopsudesse ja suurendada hingamishäireid. Pikaajaline kokkupuude sulfaadi osakestega võib põhjustada hingamishaigusi või isegi surma. 

Pikaajaline tööstuslik kokkupuude vääveldioksiidiga võib vähendada meeste ja naiste viljakust. 

Vääveldioksiidi sissehingamine võib ärritada nina, kurku ja kopse ning põhjustada köha ja õhupuudust. Lühiajaline kokkupuude võib põhjustada kõhuvalu, menstruatsioonihäireid, silmade vesistamist, kilpnäärmetalitluse inhibeerimist, lõhnataju kaotust, peavalu, iiveldust, oksendamist, palavikku, krampe ja pearinglust. 

Töökohas võib vahetu kokkupuude gaasilise vääveldioksiidiga ärritada ja põletada nahka ja silmi koos võimaliku silmakahjustusega. Vahetu kokkupuude vedela vääveldioksiidiga võib põhjustada külmakahjustuse.

Kõige vastuvõtlikumad vääveldioksiidi kahjulikele mõjudele on astmahaiged, eriti palju väljas liikudes. Tundlikkus kokkupuutel on suur ka südame- või kopsuhaigetel lastel, täiskasvanutel ja vanematel inimestel.

Mürgistusjuhtumi korral helistada Mürgistusteabekeskusesse telefoninumbril 16662 või võtta ühendust perearstiga.

 

Kohtade interaktiivne keskkond: